Inimese ootused mõjutavad sageli seda, kuidas ta olukorda tajub, milliseid otsuseid teeb ja millise tulemuse lõpuks saavutab. See nähtus ilmneb nii õppimises, spordis, töös kui ka meelelahutuses, näiteks Chanz Kasiino puhul, kus varasemad ootused võivad mõjutada mängija tähelepanu ja emotsionaalset reaktsiooni. Psühholoogiliselt on oluline mõista, et ootus ei muuda juhuslikku tulemust otseselt, kuid võib muuta inimese käitumist selle tulemuse saavutamise teel.
Ootus suunab tähelepanu
Aju ei töötle kogu ümbritsevat infot võrdse intensiivsusega. Kui inimene ootab kindlat tulemust, hakkab ta märkama eelkõige selliseid signaale, mis tema prognoosi toetavad.
Näiteks võib tööintervjuule minev inimene mõelda, et tal on 70% tõenäosus saada positiivne vastus. Selline hinnang võib mõjutada tema käitumist:
- ta räägib enesekindlamalt;
- vastab küsimustele rahulikumalt;
- valmistub põhjalikumalt;
- küsib aktiivsemalt lisaküsimusi;
- suudab ebaõnnestunud vastusest kiiremini taastuda.
Seega võib algne ootus mõjutada lõpptulemust kaudselt käitumise kaudu.
Eneseteostuse ennustus
Psühholoogias kasutatakse mõistet isetäituv ennustus olukordade kirjeldamiseks, kus inimese esialgne usk mõjutab tema käitumist nii, et oodatud tulemus muutub tõenäolisemaks.
Lihtne näide on õppimine. Kui õpilane usub, et matemaatika on tema jaoks liiga raske, võib ta harjutada ainult 20 minutit nädalas. Teine õpilane, kes eeldab, et oskus paraneb harjutamisega, võib õppida 4 tundi nädalas.
Pärast kolme kuud on tulemuste erinevus täiesti loogiline, kuid selle alguspunkt oli ootuses.
Oluline on siiski eristada positiivset mõtlemist tegelikust tegevusest. Ainult usk paremasse tulemusse ei tekita automaatselt paremat tulemust. Ootus muutub kasulikuks siis, kui see mõjutab konkreetseid tegevusi.
Liiga kõrged ootused võivad kahjustada
Ootustel on ka teine külg. Kui inimene prognoosib ebarealistlikult head tulemust, võib tegelik tulemus tunduda ebaõnnestumisena isegi siis, kui see on objektiivselt hea.
Näiteks:
- ootus: 100 müüki kuus;
- tegelik tulemus: 80 müüki;
- objektiivne hinnang: tugev tulemus;
- subjektiivne hinnang: pettumus.
Kui eesmärk oli algusest peale 80 müüki, oleks sama tulemus tekitanud suurema rahulolu.
Seetõttu ei ole oluline ainult see, kui kõrgele inimene lati asetab, vaid ka see, kas tema prognoos põhineb olemasolevatel andmetel.
Ootused ja sporditulemused
Spordis on ootuste mõju eriti hästi nähtav. Sportlane, kes usub, et suudab parandada oma aega näiteks 5%, võib muuta treeningu intensiivsust, taastumist ja toitumist.
Kui algne tulemus 5-kilomeetrisel jooksul on 30 minutit, tähendab 5% paranemine aega 28 minutit ja 30 sekundit. Selline konkreetne eesmärk on mõõdetav ja võimaldab võrrelda prognoosi tegeliku tulemusega.
Samas võib liiga suur surve põhjustada vastupidise efekti. Kui sportlane peab iga treeningut tõestuseks oma võimekusest, võib üks halb päev vähendada motivatsiooni.
Tõhusam lähenemine on hinnata protsessi:
- mitu treeningut nädalas toimus;
- kui kaua treening kestis;
- milline oli koormus;
- kuidas muutus tulemus;
- mida saab järgmises treeningus kohandada.
Ootus mõjutab riski tajumist
Inimesed ei hindagi riski alati ainult statistiliste andmete põhjal. Ootus mõjutab seda, kuidas võimalikku tulemust emotsionaalselt tajutakse.
Kui inimene ootab võitu, võib väike kaotus tunduda väga negatiivne. Kui ta ootab tagasihoidlikku tulemust ja saavutab parema tulemuse, võib sama suur edu tunduda erakordselt positiivne.
Sama põhimõte töötab erinevates meelelahutusvormides. Näiteks mängus võib ootamatu positiivne tulemus tekitada tugevama emotsiooni kui tulemus, mida mängija juba ette eeldas.
See ei tähenda, et ootused muudaksid juhusliku sündmuse matemaatilist tõenäosust. Need muudavad eelkõige inimese kogemust, tähelepanu ja reaktsiooni.
Kuidas ootusi täpsemalt kujundada
Praktiliselt on kasulik jagada eesmärk kolmeks tasemeks:
Minimaalne tulemus. See on tulemus, mida on realistlik saavutada isegi ebasoodsates tingimustes.
Tõenäoline tulemus. See põhineb olemasoleval kogemusel ja tavapärasel sooritusel.
Optimaalne tulemus. See kirjeldab parimat realistlikku stsenaariumi.
Näiteks võib uue projekti puhul prognoos olla:
- minimaalne: 50 klienti;
- tõenäoline: 80 klienti;
- optimaalne: 110 klienti.
Selline süsteem on kasulikum kui üksainus number, sest tegelikku tulemust saab võrrelda kogu võimalike stsenaariumide vahemikuga.
Andmed vähendavad ootuste viga
Mida rohkem kvaliteetset informatsiooni inimene kogub, seda täpsemaks võivad muutuda tema ootused.
Kui 10 varasema projekti keskmine täitmise aeg oli 14 päeva ja tulemused jäid vahemikku 11–18 päeva, on uue projekti puhul mõistlik prognoosida sarnast ajavahemikku. Lubada töö valmis teha kolme päevaga ainult optimismi põhjal oleks palju vähem põhjendatud.
Statistika ei kõrvalda ebakindlust, kuid aitab seda paremini hinnata.
Ootus kui tööriist
Ootused ei ole pelgalt mõtted tuleviku kohta. Need mõjutavad eesmärke, pingutust, tähelepanu ja emotsioone. Õigesti kujundatud ootus võib aidata inimesel tegutseda järjekindlamalt, samal ajal kui ebarealistlik prognoos võib muuta isegi hea tulemuse pettumuseks.
Kõige praktilisem lähenemine on ühendada optimism ja mõõdetavus: seada ambitsioonikas eesmärk, hinnata realistlikku tõenäosust, jälgida konkreetseid näitajaid ja kohandada ootusi uue info põhjal. Nii muutub ootus passiivsest lootusest aktiivseks tööriistaks, mis aitab tegelikku tulemust järjepidevalt parandada.
Sign in to leave a comment.